"talupoegkonnaga" - 1 õppematerjal

Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis

püüd „oma“ keskkonnas juhinduda neist normidest ja mitte kasutada kohtu, seaduse, politsei, riigi teenuseid on kõik tunnistus erinevatest püüdlustest kasutada „oma“ kollektiivi siseselt häbi, mitte hirmu norme. 4. Just selles sfääris ilmnevad kultuuri klassilised karakteristikad eriti teravalt: kui 18. saj aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka talupoegkond korrastub sisemiselt häbi normide järgi. Mõisniku suhtes on lubatud teod, mida talupoegade seas loetakse häbiväärseteks. Siin on lubatud pöördumine välise jõu („tsaar“, „ülemus“) poole. „Au“ eeldab kõikide probleemide lahendamist kollektiivi sisemiste jõududega (vrd suhtumist „kitupunni“ koolikollektiivis). 5. Kirjeldused, mis põhinevad nende normide eristamisel, mida antud kollektiivis on häbi