Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2)
Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus · Arutati rängemaid üleastumisi - · -,,- tapmine · Talpoegadevahelised tülid Kubermang: ülemmaakohus Liivimaa õuekohtu · Edasikaebamine maameeskohtust. · Aadlike omavahelised probleemid · (Edasi- Eestimaa Maanõunike Edasi: Stockholmi õuekohus Kolleegium)
annaabi.ee 
