Eesti ajalugu
oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis,
saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt).
Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul
tekkis rehielamu, kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja
käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks.
Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat.
Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste
hingestatusesse.
Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal.
Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi
isikupära.