Gooti arhitektuur
Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-
Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi,
kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi
tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks,
kauniks ja imetlusväärseks.
Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus:
käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see
avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu
kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõgu 11.-13. sajandil, mille tulemusena
tuduvalt avardus eurooplaste maailmapilt.
Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: varagootika (12. saj teine pool), kõrggootika (13. ja
14
annaabi.ee 
