Romanovite dünastia
Elas aastatel 1818-1881. Aleksandri valitsemise esimene aasta oli pühendatud Krimmi sõja
jätkamisele ning pärast Sevastopoli langemist rahuläbirääkimistele. Seejärel algas radikaalsete
reformide periood. Aleksander II oli inimene, keda ajavaim sügavalt mõjutas ning kellel oli
piisavalt elutarkust ja praktilisust, et vältida utopismi. Aleksandri mõjul kaotati 1861. aasta 19
veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis. Pärast seda moodustati ka piirkonna
talupoegadekogukondade ja piirkonna aadlike esindajatest kohalik esinduskogu semstvo. Enne
saatuslikuks osutunud 1881. aasta atentaati olid nii üksiküritajad kui ka terroristlike grupeeringute
liikmed püüdnud Aleksandrit vähemalt seitsmel korral tappa: kolm korda oli teda tulistatud, kaks
korda püütud õhku lasta tema rongi ning üks kord tõlda, 9. veebruaril 1880 üritati koguni õhku lasta
Talvepaleed. Kõik need katsed lõppesid aga läbikukkumisega, tsaar ei saanud isegi kordagi
vigastada