Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust
Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa
moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele
järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid
tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma
maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end
koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja
teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle.
Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine.
Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli
püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka
hauatagusesse ellu. Iseloomulik muinasusundile oli animism. Usuti looduse heatahtlikkuse ning,
et seda saavutada ohverdati
annaabi.ee 
