Eesti uusaeg
Roseni deklaratsioon 1739- kurikuulus fakt eesti ajaloos, sellega seostatakse talurahva
olukorra halvenemist vene ülemvõimu alguses. Roseni dekl. Probleemi tuum oli see, et 1
virumaa mölder Jaan sattus konflikti oma mõisnikuga, sest mõisnik võttis ära ta veskikoha
(tegi ülekohut talle). Jaan hakkas kaebama igale poole ja löpuks jõudis välja see Peterburi
justiitskolleegium. Siis tegi peterburg järelepärimise, et mis teema nende talupoefgadega
on. Vastas Liivimaa õuekohtule andis vastuse kohaliku rüütelkonna liiga, maanõunik Otto
Fabian von Rosen.
Ehk siis härrade võimekust talupoegade ja nende vara üle pole kunagi piiratud, siis ei
tohiks seda teha ka nüüd. Samuti, et "andamite ja orjuste määrad" on alati rüütelkondade
endite tahte järgi käinud. Ihunuhtlusest niipalju, et kui surmanuhtlus just pole ( see oli
kohtuasutustele), siis võib härra pmst kõike teha talupojale.