Compiegne vaherahuga lõppes ms.seejärel kutsuti kokku pariisi rahukolverents.11 nov.1918.Veebruari revolut.puhkes veebruari alguses ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduainetega. võim anti üle ajutisele valitsusele.Oktoobrirevolut. algas 1917, selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj.Maj eeldused*tööstuse areng *talude päriseksostmine oli muutnud talupijad oma maa peremeheks. *laienes tööstus ja põllumajandustoodete saatmine vene siseturule. Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal
levinud tükitöösüsteem. Piiratud oli ka talupoja liikumisvabadus. Vabadust ei antud ka kohe. Eestimaa kubermangus määrati üleminekuajaks 14 aastat. Nende talurahvaseadustega loodi juriidilste üksustena talurahvakogukonnad (vallad). Samtui sätestas Liivimaa talurahvaseadust, et igas kihelkonnas, kus on vähemalt 2000 meeshinge, tuleb asutada kihelkonnakool. Väiksemad kihelkonnad pidid kooli rajama ühiselt. Seaduse aluse kaotasid talupijad kõik õigused maale, mis kuulutati mõisnike täielikuks omandiks. Mõisnik andis selle talupoegadele rendile, mis tähendas, et talupojad sattusid täielikku majanduslikku sõltuvusse mõisnikust. 1816. ja 1819. a seadused andsid kokkuvõttes mõisnikule vabad käed maa ja talupoja tööjõu kasutamiseks ja mõisamajanduse arendamiseks, talupojale esialgu piiratud isikuvabaduse, mille puhul pärisorjus asendus teoorjusega. 9. 1849.56. a talurahvaseadused, talude kruntimine. (lk 83)
annaabi.ee 
