Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162)
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162)
Mõjutused:
Mõisamajanduse alla käik
Valgustus
Prantsuse revolutsioon
1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme.
1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal.
On tuntud kui ,,iggaüks" seadused.
Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu
ei olnud.
Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika.
Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi
karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir.
Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli
mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada.
Pärisorjus siiski säilis nende seadustega.
Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819.
See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist