Mõisate ajalugu
teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine
talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel
teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome).
Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad,
samuti võis mõisnik vahetada talupoja kasutuses oleva parema maa viletsama mõisapõllu
vastu.
Mõisate laienemisega tekkis vajadus täiendava tööjõu järele. Taluperesid meelitati mujalt oma
mõisasse, aidates neid esialgu seemnevilja ja tööloomadega ning hoonete ehitamisel. Sellega
ei olnud rahul need mõisnikud, kust talupojad põgenesid.
Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned,
tekkisid Eesti alal juba võõrvallutuse käigus XIII sajandi algul. Mõisate eelastmeks aga, mis
andis uuele nähtusele ka nime mõis, tuleb pidada Muinas-Eesti ülikute üksiktalu. Juba XIII
annaabi.ee 
