Grammatika
. Lisandi juurde võib
kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel.
Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes:Peetri, minu sõbra isa töötab
välismaal. 3) osastavas käändes:Astat, naaberkülast pärit taluperenaist, oodati koosolekule.
Eellisand võib olla nimetavas käändes:Arhitekt Andres elab minuga ühes majas. omastavas käändes:Õpilase Miku tööpraktika toimus Rootsis.
seestütlevas käändes:Lauljast naaber harjutab igal õhtul uut repertuaari.
Lisandi kirjavahemärgid Lisandi kirjavahemärgiks on põhiliselt koma, kuid kasutatakse ka mõttekriipse, koolonit ja sulge.
Koma(de)ga eraldamine
1) järellisand:Tartu, ülikoolilinn, on minu sünnikoht.
annaabi.ee 
