• Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed • Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane. • Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos. • Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered. • Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered. • Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks. • Taluperedesse kuulusid ka sulased aga neid ei nimetatud pererahvaks. • Perede suurusel olid kindlald põhjused: • pere kui tootmis üksus, talupidamisega saadi perele vajalikud toiduained, toorained riiete ja jalanõude jaoks. Millest saadi raha ja müüdi, kuna raha oli vaja selleks, et tuli renti maksta ning naiste ehete jaoks läks palju raha. • Pere kui tarbimisüksus, suurem osa mida toodeti kasutati ka ära peres,
aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid eesti üksustest ometi rindeväeosad. Kuigi sakslased olid suured bolevismi vastased, ei antud tagalas venelaste poolt sundvõõrandatud varandusi ja talusid tagasi. Omanikud töötasid küll oma taludes edasi, kuid normid olid kõrged. Siiski suudeti neid täita. Ülejäägid jäid taluperedesse ja nii abistati ka linnainimesi toiduainetega. Talv aastal 1941/42 oli erakordselt vali ja sakslaste rünnakud tervel idarindel takerdusid. 1942. aasta sügisel algas kõikjal suur lüüasaamine. Eestis asuti looma Eesti Leegioni, mis erinevalt senistest üksustest pidi kuuluma eliitväeosade hulka. Algul pidi leegioni astumine olema vabatahtlik. Endine Eesti sõjaväe kolonel Johannes Soodla lasi end sakslaste poolt eesti üksuste "kindralinspektoriks" nimetada
annaabi.ee 
