Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu
Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid
enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu
kontrollile. Raha Egiptuses ei tuntud, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja
tarbeesemetena. Ametid anti edasi põlvest põlve.
Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge,
vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupegadest ning ohu möödudes või
pärast sõjaretke läks see taas laiali. Uue riigi ajal oli Egiptusel hästi väljaõpetatud alaline
sõjavägi. Ka sõdurite pojad määrati sageli oma isa ametit jätkama. Teenistuseks juba
kõlbmatud veteranid said maatüki, mille harimisega endale vanaduses elatist hankida.
Kasutati ka palgasõdureid.
Põhiliselt koosnes Egiptuse sõjavägi kilpide ja odadega varustatud jalaväelastest, eliitväe
moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud.