Keskaja Euroopa vaimulik ja ilmalik
Kuid vaatamata sellele varustasid pärisorjad kõiki
kõigega: „pärisori toidab isandat, kes väidab, et tema toidab pärisorja“.
Talupoeg kasvatas erinevaid kultuure, eriti teravilja. Ta kohustus tegema senjööri valdustes
teotööd, hiljem selle asemele tuli raharent ja naturaalandamid. Tal oli ka piiranguid, näiteks
kohustus ta jahvatada vilja ainult oma isanda veskis ja pärast selle eest maksta, selleks võeti
talupoegadelt vanu käsikive ära. See näitab, et talupajale ei tulnud palju kasumit ekskaja
tehnilistest uuendustest. Ta oli kirjaoskamatu, oma usunditega, must − teda peeti rohkem
loomaks, kui inimeseks. Sotsiaalses ja poliitilises plaanis pidi tavaline keskaja inimene alluma
ülematele: prelaatidele, kui ta oli vaimulik või kuningale, senjöörile juhul kui ta on ilmik.
Intellektuaalses ja vaimses plaanis pidi ta alluma eelkõige Piiblile.
Vaadeldes tavalise talupoega igapäevast elu, on näha, et me läksime nendest edasi kultuurses
plaanis