sotsialism lubas kiiresti lahendada kõik probleemid vabastada töörahvas rõhumisest ja ebavõrdsusest selleks tuli relva abil kukutada tsaar nad tahtsid kaotada eraomandi ja ekploateerimise ning rajada sotsialismi 1905 aasta revolutsioon 1901 sai valga linnapeaks esimest korda eestlane johhannes märtson 1904 sai tallinna aselinnapeaks konstatin päts Kriis ühiskonnas 1.puudus demokraatia 2.külades oli võim baltisaksa mõisnike käes 3.vastuolu eestlastest taluomanike ja maata meeste vahel. 4.linnades oli suur erinevus jõuka kodanluse ja vabriku tööliste vahel 1905a Revolutsioon oli poliitiline rahvuslik agraarne 9 jaanuar 1905 verine pühapäev peterburis Venemaal alanud rahutused jõudsid eestisse oktoobris 1905 oli venemaal rauteelaste suur streik millega ühinesid tallinna töölised 16 oktoober oli tallinnas uuel turul suur rahva koosolek sõjavõgu tulistas rahvast Surma sai 94 inimest haavata üle 200
omanikud, koondades enda kätte väga suured maavaldused. Ka mõisad ise olid väga suured. Osa mõisate maast oli antud rendilepingu alusel talupoegadele kasutamiseks renditaludena. Eraomandina kasutasid talupojad 42% kogu maafondist, keskmise pindalaga 34,1 ha. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem kui Lõuna-Eestis. Ostutalude keksmine suurus kõikus maakonniti 24,9 ha-st kuni 55,8 ha-ni. Vaatamata ostutalu suhteliselt suurele keskmisele pindala polnud kõikide taluomanike olukord siiski kiira, sest ligi veerand taludest olid alla 10 ha. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest, mis moodustasid 55,3% kogu territooriumist. Mõisnike vahetus kasutuses oli 44.7%. 9 Kokkuvõttes võib öelda, et maaküsimus oli Eesti 1918.a väga terav, maa jaotus ühiskonna eri kihtide vahel oli äärmiselt ebaühtlane- ühel pool suurmaakasutus 1,87mln ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga
annaabi.ee 
