Eesti biotoobid
alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti
primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid.
*Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku
lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad.
Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp,
kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega.
Rannaalad on olnud Eesti üks tihedamalt asustatud piirkond (eriti Saare- ja Pärnumaal ning Läänemaa
lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena.
*Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks
hävinud
annaabi.ee 
