Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil
suurendamiseks kehtestati üldine tulumaks, millest ei pääsenud ka privilegeeritud
aadelkond.
Kaotatud Austria pärilussõda (1740-1748) sundis peale sõjaväereformi.
Kehtestati sõjaväekohustus, millest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud,
kaupmehed, arstid, õpetajad ja mõned oskustööliste kategooriad. Ülejäänud pidid
tõmbama liisku, kellel tuleb minna sõduriks ja kes sellest pääseb. Ohvitseridelt hakati
nõudma sõjaväelist haridust.
Talulpoegade teotööd piirati. Enamasti tuli käia mõisatööl 3 päeva nädalas
(Tsehhis 5 kuni 6 päeva). Maria Theresia ajal loodi riigis bürokraatlik riigiaparaat.
Ametnikeks said peamiselt maata aadlimehed. Nad olid töökamad ja toimekamad, sest
olid lapsepõlvest peale tööga harjunud. Maria Theresia järglase Joseph II ajal kaotati
pärisorjus riigi põhialadel 1781. aastal ning Ungaris 1785. aastal. Kui 1784. aastal
tehti kõikides asutustes kohustuslikuks saksa keel , muutus uus riigiaparaat
annaabi.ee 
