EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL
saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma.
Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju
avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja
pärimuse.
1. Eesti talurahvas muinas- ja keskajal
Eesti talupoeg kujunes I aastatuhandel e.Kr, kui tekkis paikne asustus ja algeline
põlluharimine. Kogukondlik eluviis kindlustatud asulais hakkas asenduma üksikperede ja
talulise asustusega (Karilatsi aeg 2010). Muistse aja elu-olu iseloomustab inimese väga tihe
side loodusega, nii aasta- ja eluringi kui usundi ja tavandi tasemel. Inimene, kollektiiv
(perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas, olid üksteisega tihedas
seoses. Maa omamine tähendas vabadust olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks
pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega,
isikliku eluasemega, oli talu. (Karilatsi aeg 2010)