eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal
Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Erinevalt sajanditagusest oli nüüd eesti ühiskond ainus tellija ja vastavalt tema mainele kujunes ka arhitektuur. 1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust