Liplapi kooli asutas Marie Sapas Kooli asutas legendaarne preili Marie Sapas, kellele Liplapi oli sünnitalu ja kes elas seal ka pärast õppeasutuse sulgemist.Marie Sapas oli kuulus ja haritud daam. Koduõpetaja kutse sai ta Tartust, kasvatuskursuse võttis Moskvast. Edasi õppis ta Soomes Järvenlinna aiatöö ja majapidamiskoolis ning täiendas end Saksamaal. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Teada on, et Liplapi koolis õppis noil aastail kokku 568 õpilast. Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20—24 tüdrukut. Oskar Mölder ei oska seletada, mil kombel on Liplapi tüdrukute vihik Olustvere muuseumi sortimata paberite hulka sattunud. Tegelikult ei ole selles midagi imestamisväärset, sest Lip...
makse. UK-s samamooi oli peamiseks pärisorjamaksuks tallage. Kindlasti olid villaanid sunnismaised, vabad võisid kohta vahetada. Villaanid võisid mõisnikult loa saada , et ümber asuda, kuid pidid trahvi maksma( chevatium). Võõraid pärisorje ei võinud keegi teine ka vastu võtt. Villaanidel talude üle ei olnud omandiõigust, talu kuulus maavaldajale. Oli kaasusi kus sarnaselt renditalupoegadega võisid villaanid müüa ja osta, kuid seda vaid maavaldaja nõusolekul. Villaanide talukohast välja tõstmisi on vähe. Õigus oli maavaldajal seda teha aga üldiselt seda siiski ei tehtud. Ka kõik ülejäänud vara, mis villaanist talukorrast surma korral üle jäi läks järeltulijatele, kuid seaduslikult seda ei tunnistatud. Mõisnike enda retoorika oli see, et villaanidel endil ei ole vallasvarale mingit õigust, kõik mis nad teenivad, teenivad na härrale. Tegelikkuses aga kasutasid väga vabalt omandit. Erinevalt vabatalupoegadest, ei
annaabi.ee 
