"Vanad ja noored" - Anton Hansen Tammsaare
Nõnda ühel õhtul küsiski ta taadi käest rehe all selle kohta. Õhtul söögilauas tuli jututeema jälle
üles:
,,Ma ütlesin ennist rehe all taadile, et võiksite tuleval aastal õige koha meie kätte Tiinaga
anda..''(lk 21, rida 6)
Tolleõhtusest vestlusest jäigi pererahva vahele justkui kiil.
Probleem läks eriti hulluks siis, kui taadi käsi haigeks jäi ja Kaarel lõpuks koha endale sai. Nimelt
tahtsid vanad rahulikult ja õndsalt elu lõpuni oma talukohas elada ning toimetada ja noorperet
koduste tegemistega aidata.
Kaarel seevastu arvas, et palkab suvilise - vähendab vanakeste töökoormust, laseb neil puhata ja
teeb sellega head.
See oli täiesti vale arvamine vanad olid harjunud tööd tegema ning ilma nad olla ei osanud. Nad
võtsid Kaarli tegevust hoopis solvanguna ja sealt alates olid nad tülis.
,,Vanade ja noorte vahekord ei ole paranenud, vaid suvilise tulekuga ennem halvenenud. Ei lahuta
annaabi.ee 
