Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
suurenenud (2 grammi või rohkemgi ühes liitris vees) ja seetõttu nimetatakse seda vett
mineraalveeks.
Põhjavee jaotumine maa sees
Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett
nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem.
Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti.
Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve.
Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega
Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide
vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m
sügavuselt.
Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne-
Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest
pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest