1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS
talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Erinevalt sajanditagusest oli
nüüd eesti ühiskond ainus tellija ja vastavalt tema mainele kujunes ka arhitektuur.
1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes
arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet
peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle
võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus
kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd
asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud
sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu,
annaabi.ee 
