Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
kirjavahetust, nt Mango Hansu kirja panduna on säilinud laule ja jutlusi, Michael Ignatius
tõlkis saksa keelest 1000 lk jutluseraamatu.
Ka selles vennastekoguduses tekkis äärmuslikke rühmitusi, mis rääkisid, et kõik võrdsed,
järelt mõisnike võim kuradist, inimesed peaksid olema kui vennad, elama ühise kogukonnana,
jagama ühiselt vara. Ühe sellise grupi eesotsas oli Tallima Paap, tegutses Haanjas, tema salk
hävitas rahvariideid, ehteid, üks liige olevat oma taluhoonel ukse eest ära põletanud, sest see
oli ehitatud varastatud laudadest. Salgas tekkis idee, et elatakse vaheldumisi üksteise taludest,
kui piisavalt tugevad ollakse, siis minnakse üle võtma mõisaid. See ei meeldinud muidugi
mõisnikele ja 1743.a toonane Vene valitseja Jelizaveta keelustas vennastekoguduse liikumise.
Need ei kadunud, tegutseti salaja, 1764.a lubati see uuesti.
18.saj II poolel levis osade kirikuõpetajate seas teoloogiline ratsionalism. Nemad asusid