Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö
seisuste kokkusaami ehk neid
Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide
kaitseks rüütelkondadeks.
Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid.
Slgul oli see perioodiline.
sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad
harivad.
adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale
andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti
adramaades, kust tulebki nimetus.
Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei
jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline,
olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude
peremehi nimetati üksjalgadeks.
Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad
Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest