Eesti Uusaeg
institutsioonid kujundati umbes vastavalt vene sisekubermangude järgi. See puudutas
politsei korraldust, kohtusüsteemi ja linnade valitsust. Kõikides nendes valdkondades
likvideeriti seisuslik põhimõte. Riigi mõju oluliselt laieneb. Tähtsamatele
ametikohtadele hakati ametisse nimetama venelasi. Toimus valdade liitmine,
väiksematest valdadest tehti suuremad vallad. Eraldi pandi ametisse nagu taluasjadde
komissar.
Kultuuriline venestamine: Radikaalselt muutus vene keele positsioon ühiskonnas.
Vene keel muutus ametlikuks asjaajamiskeeleks teatud eluvaldkondades. Ametlik
asjaajamiskeel oli ta kõikides eluvaldkondades (Riigiasutused, kubermangu asutus).
Erand korras tohtis teisi keeli kasutada rüütelkondade ja talupoegade omavalitsuses.
Koolide venestamine- Kõik koolid viidi vene keelsele õppele, 1887ndast aastast peale.