Eesti traditsiooniline rahvakultuur
jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik.
Magasiaidad
Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta
sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda
(18.saj lõpus) leiti, et targem on rajada magasiaidad kõikidesse mõisavaldadesse ja seda peavad tegema talupojad
ise. Algas massiline magasiaitade ehitamine. Algul sarnanesid nad taluaitadega, olid palkseintega ja õlgkatustega,
olid üsna väikesed, ees oli postidele toetuv varikatus, trepp ja platvorm. Enamik 19.sajandil ehitatud ja tänaseni
säilinud magasiaitu on kiviseintega ja meenutab mitmes mõttes mõisaaitu. Neil olid õhupilud. Väiksemad aidad
olid üheruumilised, iga vilja jaoks (rukki, oder, kaer) oli oma salv. Salved tehti algul palkidest, hiljem laudadest.
Suuremad aidad olid mitmeruumilised, igas ruumis hoiti eri liiki vilja ja sinna viis väljast eraldi uks