"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Tõnu piinas leping mis ta oli mõisnikuga teinud
ja ei saanud rahu selle pärast.
Ka Kremerit häiris see kuidas Prillup käitus tema juuresolekul ja mõtles kuidas talle meelehead teha.
Üks õhtu Kremer küsiski: "Ma tahtsin juba ammu küsida: sa tuled ikke nii hapu näoga, tood mul toa
tuska täis, - kas sul ehk piimadest enam meelehead ei ole? Tõnu vaikis natuke aega ja siis ütles et ,,ma
olin suur siga". Kremer küsis taltkudas ta sulle siis tagajärel nii kalliks läks?"
"Ei tea -" algas Prillup, jättis aga katki ja pigistas silmad äkitselt kokku; mõlema lau alt jooksis sirinal
nagu elavhõbedat põsekarvadesse. Siis pöördus veidi räpakalt ja läks.
Maha jäi temast pilveke nikotiini ja kasuka lõhna.
Kolmeteistkümnes peatükk: Tõnu Prillupile kui kaupmehele tükkis algusest peale tunne ligi, nagu
oleksid ostjad temale vähem soovlikud kui ta võistlejaile ametivendadest.
annaabi.ee 
