Tõde ja Õigus II Terve tekst
tulnudki. Selle viimase tee ta valiski ja talitas seega vististi saatuse näpunäite järele, sest nõnda
astus ta võõrastemajast tänavale palju kergema südamega, kui tänavalt võõrastemajja.
Puhvetis oli praegusel silmapilgul punahabe üksinda, ikka endiselt letil rõõtsakil, nagu võiks ta
ainult nõnda oma piibu suitsu õieti maitsta.
,,Esimest korda meil?" küsis ta Indrekut nähes.
,,Esimest," vastas poiss sõnakehvalt, sest ta tõttas välja.
,,Kaugelt?"
,,Üsna kaugelt."
,,Talnamaalt?"
,,Sealt poolt jah."
,,Kooli?"
,,Selleks sai ikka tuldud."
,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse."
,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut
huvitama.
,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal,
tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene.
Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed
annaabi.ee 
