Lihhenoindikatsioon
Väga sage kogu Eestis.
Hariliku ripssambliku üleni hall tallus on algul lehtjas, vaid nõrgalt substraadile
kinnituv ja kohev, mistõttu vananedes võib muutuda peaaegu põõsasjaks;
hõlmad on lamedad, pikad ja suhteliselt peenikesed (kuni 6 mm laiad), kergelt
harunevad, tipuosas tõusvad. Liik on kergesti äratuntav tänu hõlmaservi
ääristavatele pikkadele peenikestele karvakestele e ripsmetele, mille järgi ta on
saanudki oma nime (cilium lad k - ripse). Vanemate talluste pinnal leidub sageli
viljakehi (2-6 mm), mille kettakujuline keskosa on tumepruun kuni must (tihti
kaetud valkja kirmega) ja ümbritsetud peenikese halli, sageli sakilise servaga.
Harilik ripssamblik kasvab enamasti lehtpu,ude (haava, saare, tamme, vahtra)
tüvel või suurematel okstel nii laialehises kui ka segametsas, aga ka parkides,
alleedel, taluõuedes. Eelistab toitainete- ja valgusrikkaid kasvukohti, talub
tolmusaastust, kuid on tundlik õhu happelise saastumise suhtes
annaabi.ee 
