Transport
uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik.
Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne
Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes.
Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid.
Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu.
Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi
veetakse on nafta, puit ja puidutooted, metall, tsement, tahked kütused jne.
Eesti merelaevade poolt veetud reisijate arv on aasta aastalt suurenenud. 1999 aastal vedasid Eesti merelaevad 4,7 miljonit
reisijat. Merelaevandus peab ühendust ka Eesti saartega. Väikeste kauguste tõttu ei tasu need veod ennast ära, kuid
meretranspordi toetamine on siiski palju väiksem kui vajaksid lennuliinid.
annaabi.ee 
