Eesti kultuurilugu
Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks.
Kui 1863. aastal oli Eestis linlasi 8,7 %, siis 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus tõusnud 19,2 %
s.o. 34 aastaga kahekordistunud. 19. sajandi alguses oli linnastumine kõige kiirem Lõuna-Eestis,
raudteevõrgu loomisega suurenes aga eelkõige Tallinna, Narva ja Rakvere osatähtsus.
1871-1881 aastatel sai alguse Eesti tallinnastumine. Tallinn kujunes sajandi lõpuks Narva kõrval
teiseks tähtsamaks tööstuskeskuseks.
Eriti intensiivne oli linnastumine sajandivahetusel ja Esimese maailmasõja algusaastatel nii
immigratsiooni kui maalt linna rände tõttu. Kui 19. saj. lõpul elas linnades 19 % eestimaalastest,
siis 1922.aastaks oli linlasi juba 27 % ning 1934.a. 28,5 % rahvastikust.
Asustus iseseisvas Eesti vabariigis
Eesti asulate arengut iseseisvusperioodil mõjutasid kõige enam majanduses toimunud muutused.