EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane.
Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku
Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas.
16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu
keel.
Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535),
on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab
katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar
käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend.
Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse
jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas
annaabi.ee 
