asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn https://www.google.ee/search? q=tallinn&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwinu- u62pjMAhUsG5oKHWNAB9cQ_AUIBygB&biw=1366&bih=623
valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. 3.Selgita mõistet identiteet ja too sellekohaseid näiteid. Identiteet- teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. NT: Eluaeg Tallinnas elanud inimene nimetab ennast tallinlaseks, kuid kui ta sõidab nt. Saksamaale, siis identifitseerib ennast eestlasena. Kui eestlane reisib väljaspool Euroopat, siis identifitseerib ennast eurooplaseks. 4.Millised on tänapäeva maailmas inimeste etnilise ja usulise kuuluvusega seotud probleemid? Rassipõhiline eristamine, religioonipõhiline eristamine, kultuuripõhiline eristamise probleem. 5.Selgita mõistet üleilmastumine ja too sellekohaseid näiteid. Üleilmastumine-protsess, mis koondab maailma ühtseks ja sotsiaalseks ruumiks
sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne. Stiili poolest on ta palju liialdanud, emotsionaalsed ülepaisutused, metafoorid, iroonia. Russowi jaoks on patud liiderdamine, hooramine, priiskamine, kõlvatus, liigsöömine, liigjoomine, laisklemine ja logelemine. Samuti tuleb välja katoliku kiriku/usu vastasus. Kaks ajatasandit: olevik ja minevik. Russow ise pidas end tallinlaseks. Tema tekstide huvipunkt oli alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja