Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat. Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja teede kasutamise ajajärgule 1944. aastast tänapäevani. Väljapanekuga tutvudes saate ülevaate II maailmasõja hävitustööst maanteedel ja sõjajärgsetest massilistest teetöödest. Selles püsinäituse osas saavad vastuse mitmed teeehitust puudutavad küsimused: missugune erinevus on asfaltbetoonil ja mustkattel, milline on Eesti pikim sild ja palju muud huvitavat
Möldrid Aleksander Kungla ja Jaan Vendelin töötasid endiselt oma ametipostil. 1980.a läks Aleksander pensionile ja asemele tuli tema poeg Ülo Kungla. Mõisa aidahoones hoiti sovhoosi ajal põllutööriistade tagavaraosi ja teravilja, alates 1967.a. koliti tagavaraosade ladu veskisse ja kogu ait jäi vilja alla. Mõisaaegne vilja tõstmise agregaat on siiani aidahoones säilinud(läbi korruste praeguses õpilaskodus) Sammastega tallihoones oli sovhoosi ajal masinate remonditöökoda ja kapsahapendustsehh, hiljem 80-ndatel valmistati ka veini, mis Gorbatsovi ajal lõpetati. Tall-tõllakuuris oli korter Lahmuse koolitöötajatele(mõisa ajal elasid seal teenijad) ning osaliselt kasutati ka majandus-ja käsitööhoonena, hoone aluseid keldreid kasutasid kohalikud elanikud toiduainete säilitamiseks, kuid suurem osa keldreist oli Lahmuse sovhoosi käsutuses, kus säilitati
annaabi.ee 
