Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Peter Bil'ak on öelnud: ,, Hea peab olema nüüd, mitte kunagi tulevikus. Tähtis on niisiis disaineri suhtumine oma töösse" (Mändmaa, 2004c: 157). See, kuidas disainer oma töösse suhtub, peegeldub kindlasti ka töö tulemuses. Tihtipeale lepitakse paraku kas esimese pähetulnud ideega, lihtsaima assotsiatsiooniga või kopeeritakse mõnd esteetikat, mis tundub sobilik ja lahe. Sellisel juhul jääb ka tulemus pealiskaudseks. (Mändmaa, 2002: 25) Hea disain peaks Kristjan Mändmaa sõnul talletuma mällu, erutama, mõtlemist muutma ning vähemalt sundima endaga tegelema (Mändmaa, 2002: 25). Sellisel juhul disaini publik avab end disaini sisule. Oluline on teemasse süveneda, seda uurida ning mitmest vaatenurgast lahata see võib avada palju külgi, millest kujunduse kontseptsiooni loomisel lähtuda. See omakorda vähendab võimalust langeda korduvalt kasutatud kliseede küüsi. Teema avamine mõjub aga pakendi kujundajale maailmapilti avardavalt ning harib disainerit just loomise
annaabi.ee 
