Eesti uusima aja ajalugu
1920. aastal sellega enam ei nõustutud. Komisjon käis koos, aga mingit tulemust ei saavutanud. Mõlema poole pilgud pöördusid
erapooletu kohtuniku poole - kolonel Tallentsil tuli piirjoon paika panna. Esimese otsuse langetas 1. juunil 1920 - Valga linn jagati
kaheks, aga mitte võrdseteks osadeks, Eestile jäi kesklinn ja Pudruküla (suurem osa), Lätile jäid vaid lõunapoolsed eeslinnaosad.
Laiarööpmeline raudtee jäi Eestile, kitsarööpmeline raudtee jäi Läti poolele. 3. juunil Tallentsilt teine otsus, mis puudutas kogu
ülejäänud piirijoont: kui 1. juuni otsuse järgi tundus, et otsus on langenud Eesti kasuks, siis ülejäänud piirijoone osas tuli kolonel
Tallents vastu Lätile - suurem osa vaidlusalastest valdadest läks enamus Lätile. Seega oli siis piirijoon paigas. Mõlemad pooled
leidsid, et neile on tehtud liiga. Tagantjärele võib öelda, et Tallents oli lihtsalt võõras võõral territooriumil, teda väga ei huvitanud,
kuidas see piirijoon tõmmatakse
annaabi.ee 
