Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kääride, ziletitera, noaotsa jt. teravate riistade kasutamisest. Nendega on hõlbus kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. Konnasilmavedelikke ja plaastreid kasutatakse ettevaatlikult. Vedelikku pannakse ainult konnasilmale, ümbritsevale nahale ei tohi see sattuda. Igaks juhuks tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga
Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk ristivõlvi toetus õhuke ja painduv sobib kontsakingadesse materjal nahk kergelt vormitud sisetallad sobivad tundlikele jalgadele. Vahtkumm/lateks kooslus võimaldab jalal hingata ja õhul liikuda, sisetallad imavad niiskuse, jalg püsib kuivana lastele mõeldud sesetald. Mahuvad erinevatesse jalanõudesse
annaabi.ee 
