Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga kinga ei
olnud näha.
,,Just praegu kadus mul jalast," seletas direktor.
,,Ei ole," ütles Indrek.
,,Tõstke oma jalad paigast, ehk on teie jala all," ütles direktor.
Indrek tegi seda, ja eks tulnudki tema parema jala alt direktori pehme ööking nähtavale. Nüüd
turgatas tal endalgi meelde, et ta astudes midagi pehmet oli tundnud, ilma et oleks teadnud, mis
see oli.
,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra
Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu
vanadest jalgadest järele."
Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist
astus kuhugi valgemasse kõrgesse ruumi, mis sarnanes enam mõne kuuri või küüniga kui
eluhoonega. Siit läks uksi paremale, pahemale ja ka otseteed edasi. Aga härra Maurus ei