Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem. Bioloogiline degradatsioon: avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Mulla väsimus kui üks ja sama saadus mitu aastat.
Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. · Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks. Muldade tallamisprobleem. · Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuur samal mullal mitu aastat järjest. 13) Maailma mullad: Tundramullad Okasmetsa mullad Lehtmetsad Rohtlad mustmullad Kõrb ja Vihmamets Leetmullad Pruunmullad (soe (soemandriline poolkõrb Punamullad
annaabi.ee 
