Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks
sakslased olid sunnitud aeglaselt, kuid vahetpidamata taganema. Niisugune oli lugu pisiasjades. Kuid niisamuti oli ka suures plaanis. Habsburgide Saksa-vastased katsed ei kohanud vastupanu ka kõrgemas vaimulikkonnas. Sakslaste kõige elementaar-semate õiguste kaitse jäi üha enam tagaplaanile. Üldine mulje kujunes selliseks, et siin seisis asi teadlikus ja jõhkras saksa rahva huvide jalge alla tallamises, mida viidi ellu katoliku vaimulikkonna kui sellise poolt. Tuli välja nii, et kirik mitte ainult, et ei pöördunud saksa rahvast ära, vaid läks otseselt üle tema vaenlaste poolele. Schönerer arvas, et kõige selle peamine põhjus peitub katoliku kiriku juhtkonnas, mis asub väljaspool Saksamaad. Tema arvates tulenes juba ainuüksinda sellest katoliku kiriku juhtivate ringkondade vaenulik suhtumine meie rahva lootustesse.
annaabi.ee 
