jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust e lamppöidsust esineb paljudel lastel (Laps ja lasteaed 174). 6 Tuleb teada, et lampjalgsus on osa väikelapse jalalaba normaalsest arengust, sest luud on kõhrelised ja pehmed koed alles lõdvad ning venivad. Koolieaks on lapse alajäsemed tavaliselt õgvenenud (Liukkonen & Saarikoski 2008: 219). Laps sünnibki lampjalgsena ja tema pöiavõlvid hakkavad kujunema lühikeste tallalihaste töö tulemusena koos lapse esimeste sammudega (Hermlin 2001:72). Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need algavad säärelt ja kinnituvad varvastele ja pöiale. Kogu toest saab pöid pikkadelt säärelihastelt umbes 20 %. Paljajalu käimine muudab pöia liikuvaks. Lihastel on otsustav
ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf) 9 Putukad
annaabi.ee 
