Eesti mütoloogia
sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid
asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Siit ka põhjus, miks nii
mitmetes muinasjuttudes on näiteks tervise saamiseks vaja tuua mõne erilise looma kihv või
küün. Samuti võib muinasjuttudest leida, et mõne linnu sulg on vajalik täiusliku õnne
leidmiseks.
Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja, mida kutsuti ka painajaks, luupaineks või
ka tallajaks. Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl
ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega
pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks.
Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine.
Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood
annaabi.ee 
