Kama
põnevamat.
Kui küsida keskmiselt eestlaselt oma maa rahvustoite, siis kindlasti pakutakse ühe
söögina kama. Oleme harjunud pidama seda Eesti rahvustoiduks ja selle üle uhked olema.
Tegelikult pärinevad esimesed teated küpsetatud viljast tehtud jahutoitude kohta hoopis
Babülooniast ja juba I sajandist pKr.
Vanasti kutsuti keedetud kaertest jahuks
Soome-ugri rahvaste seas on kama tuntud erinevate nimetuste all juba ammusest ajast.
Tuntum neist on vast soomlaste talkkuna, Leedus nimetatakse seda maltiniaiks, Ida-
Poolas ja Põhja-Venemaal toloknoks. Eestipäraselt on kama kirja pandud juba 18. sajandi
alguses eesti-saksa sõnaraamatus ja see tähendas «keedetud kaertest jahu».
Algselt kasutati kama tehes põhiliselt otra, hiljem hakati kasutama ka kaera. Tänapäeval
tuntud segakama, mis sisaldab ka kaunvilja, sai alguse Mulgimaalt ja levis üle Eesti.
Kamajahu valmistati kodus nagu muudki jahu, tavaliselt kevadel pärast seemnevilja külvi