Priikslaskmine ja ärkamisaeg
Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi
Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust
Uuendused olid meriino lambad, kartul ja ristikhein
1845-48 siirdus hingemaa saamise kaalutlustel vene kiriku võimude
soosimisel 17% lõuna-eesti talurahvast luteri usust vene õigeusku
Loodi õigeusu kirikute ja koolide võrk
Luteri usku tagasi minek oli seadusega keelatud
Maapäev võttis vastu Liivimaa talurahva seaduse, mille keiser 1849 aastal
kinnitas
Seadusega kindlustati taljupoeg maaga, lahutades mõisniku eraomandiks oleva
maavalduse juriidiliselt talu- ja mõisamaaks
Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele
Teorendi asemel eelistati raharenti, eesmärgiks seati maa müümine
talupoegadele eraomandiks
Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist
Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk-
järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858