Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
vanemad soovisid ristida, kuid kes surid enne ristimist, ja ristimiseks valmistunuid, kuid
ootamatult surnud täiskasvanuid. Kõigi erandjuhtude üle otsustab kirikuõpetaja. Õpetaja võib
loobuda kirikutalitusest, kui täisealine leeris käinud kirikuliige pole täitnud oma kohustusi
koguduse ees. Kiriklikult ei maeta avalikke ususalgajaid. Kristlikus maailmas on kiriklik matus
üldreegliks ja omaste kohus on kaasa aidata lahkunu väärikale muldasängitamisele. Kui inimene
on ilma kirikliku talituseta varem mulda sängitatud, võib kutsuda vaimuliku hauale toimetama
tagantjärele kiriklikku talitust.23
Õigeusu kaanonid ei luba teostada talitusi ristimata inimeste, muu-usuliste või õigeusust
lahtiöeldud isikute jaoks. Kirik ei pea matusetalitust enesetapjale. Erandiks on juhtumid, kui
inimene on olnud vastutusvõimetu või teinud seda kogemata. Matusetalitusest jäävad ilma ka
lähedaste elu või vara kallale kippunud ja seetõttu haavade ning vigastuste tõttu surnud.24 Nende
annaabi.ee 
