Giuseppe Verdi
Ligi kaks aastat kestnud pidevate rännuteede järel
pöördus Verdi erilise heameelega Sant' Agata vaikusesse tagasi, veetes seal põllunduse ja
aiandusega tegeldes 1863. a. suve ]a sügise.
1863. a. oktoobris sai Giuseppe Verdi viiekümneseks. Kaasaegsete mälestuste järgi polnud
Verdi varasemaist järskudest maneeridest ja tasakaalutusest enam jälgegi. Tõsi, helilooja
armastas nüüdki üksindust ning teda pealiskaudselt tundvad inimesed pidasid häbelikku
talitsetust kalkuse ja sünguse väljendajaks. Ent ometi peitusid tema välise karmuse taga soe
süda, osavõtlikkus ning soov abistada neid, kes tema toetust vajasid. Aastakümneid, kuni
surmani, abistas ta Busseto ümbruse talupoegi, püüdis nende viletsat elujärge jõudumööda
parandada ning tegi kõike seda märkamatult, delikaatselt, oma isikut peale surumata.
Soosingut ja populaarsust tauniva inimesena vihkas Verdi igasuguseid kompromisse ja
pugemist
annaabi.ee 
