Füsioloogia
Lihaspinge tõuseb juhul, kui osa motoorseid ühikuid
töötab sünkroonselt (üheaegselt). Tavaliselt töötab enamik motoorseid ühikuid
asünkroonselt, mis tagab lihaspinge sujuvuse. Väsimusel, samuti kiirete ja võimsate
lihaspingutuste algul nähtub paljude motoorsete ühikute sünkroonne impulsatsioon.
Väsimusel avaldub see nn väsimutreemonina. Võimsate
lihaspingutuste algul tagab teatud arvu motoorsete ühikute talitlutse lühiajaline sünkronisatsioon
lihaspinge kiire kasvu (suure jõugradiendi). Viimane ei sõltu ainult sünkronisatsioonist, vaid
ka aktiivsete motoorsete ühikute arvust ja nende impulseerimissagedusest.
Lihastevaheline koordinatsioon imneb: * Sünergislihaste (koostoimelihste) adekvaatses valikus;
*Antagonistlihaste (vastandtoimelihaste) mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste
aktiivuse optimaalses tõusus