h. elektri ja alajaamu ning ülekandeliine korraldavad vastavad valvetöötajad. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks
3. Teised õhuliinid kui töötamisel välja lülitatud paljas juhtmetega õhuliinil, ei ole välditud selle õhuliini elementide lähenemis võimalust teiste pingestatud õhuliini voolu juhtivatele osadele lähemale tabelis toodud kaugustest Dv. Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärse tõhusa isolatsioonina, mis tagab, et kaitselahutus koht ei saa elektriliselt vigastuda. Töökoht peab olema eraldatud talitluspingest lahk lüliti või koormuslüliti abil lattide või juhteme lahti ühendamise teel, kaitsmete eemaldamisega või muul usaldusväärsel viisil. Lahk lülitil või koormus lülitil peab olema nähtav kontaktide vahekaugus seadme standardi järgi usaldusväärne mehaaniline asendi osutaja. Madalpinge paigaldistes tuleb voolu juhtivatelt osadelt, kus hakatakse töötama pinge väljalülitda kasutades kaitselahutus seadmeid , skeemis sulav kaitsmete olemas olul viimaste väljavõtmise teel
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 53 taktide lõtvumist, mis omakorda põhjustab takistuse suurenemist ning veelgi suuremat kuumenemist. Kaablite puhul venib nende ülekuumenemisel mantel välja ja jahtumisel teki- vad tina ning isolatsiooni erinevate paisumistegurite tõttu tühikud, mis elektri- välja mõjul ioniseeruvad. See võib soodustada läbilöögi teket. Kaablite puhul võib olla lubatav temperatuur sõltuvalt kaabli talitluspingest, isolatsiooni ma- terjalist jm. piirides 50...80° C. Laskumata kuumenemisprotsesside teooriasse, on arusaadav, et antud juhtme või kaabli margi ning jahutustingimuste korral on pikemaajalisel talitlusel te- ma temperatuur määratud vooluga. Seetõttu saab temperatuuri lubatavuse kontrolli asendada kestvalt lubatava voolu kontrolliga. Praktikas leitakse kestvalt lubatava voolu väärtus I lub tab käsiraamatutes too- dud tabelitest, sõltuvalt juhtme või kaabli margist
Vältimaks pooljuhtseadiste liigvooludest tekitatud kahjustusi, on soovitav seadistega jadamisi ühendada induktiivsed voolujagurid. Kõrgepingelistes rakendustes on kõige sobivamad pooljuhtseadiste jadaühendused. Alaldi jadaühenduse struktuur (joonis 2.3, c) võimaldab kõrgeid pingeid. Põhiprobleemiks jadaühenduse korral on pingete ebaühtlane jaotumine nii püsi-kui siirdetalitluses. Jadamisi ühendatud pooljuhtseadiste talitluspinge on kõrgem üksiku seadise talitluspingest ning ideaalolukorras peab pinge püsitalitluse puhul (suletud oleku) jadamisi ühendatud seadiste vahel jagunema ühtlaselt nagu ka dünaamilised ja staatilised parameetrid, juhtimisviivitused ja välisahela parameetrid. Pingete ebaühtlane jaotumine võib piirata üksiku seadme pinget, põhjustades selle tõrke, mis aga omakorda põhjustab kogu jadamisi ühendatud pooljuhtlülituse tõrke. Muunduri koostaja esiteks peab kindlustama, et pooljuhtseadised oleksid korralikult ühildatud