Käidus on alajaamade seadmed allutatud mitmesugustele mõjutustele: o elektrilised mõjutused, o mehaanilised mõjutused, o klimaatilised mõjutused, o alajaama ümbrusest tulenevad keskkonnamõjud, o päikesekiirgus. Elektrilistest mõjudest on esikohal nii püsitalitluses kui ka siirdeprotsesside käigus mõjuvad pinged. o Nimipinge UN, see on pinge, millele võrk või seadmed on ette nähtud. o Võrgu suurim ja vähim talitluspinge Umax ja Umin, milleks on mistahes ajahetkel võrgu mistahes punktis normaalse talitluse korral esineva pinge suurim ja vähim väärtus. Tavaliselt suurim ja vähim talitluspinge ei erine võrgu nimipingest rohkem kui ligikaudu ±10 %. o Seadme suurim lubatav kestevpinge USL, milleks on suurim kestvalt mõjuv pinge, millele seade on ette nähtud. Seadme suurim lubatav kestevpinge on
hoidikuid − hoiavad juhtmeid üksteisest eemal ja vähendavad nende liikumist (juhtmete läbipaindumist). Arvutusteks on vajalik vastav tarkvara, mis võimal- dab imiteerida juhtmete liikumisi ja nende vahelisi jõude lühise kestel ja järel. − Lühisvooludest tingitud jõude tuleks arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kol- mefaasiline lühisvool ISC3Φ) alajaamas ületab järgnevad nivood: 1) 40 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 420 kV; 2) 31,5 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 245 kV; 3) 20 kA madalamatel pingetel. − Kontrollimisel kasutatavad lühisvoolud peavad vastama alajaama seadmete poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene- mist tänu liini näivtakistusele. Mastide kontroll katkestatakse seal, kus lühis-
Ventiillahendid Koosnevad sädevahemikust ja sellega jadaühenduses olevast ebalineaarsest Takistist Joonis 5.21 Ventiillahendi takisti volt-amper karakteristik Kui vool Ik läbib kaare kaudu takistit, tekib takistil nn jääkpinge Uj Ventiillahendi läbilöögipinge Ull ja jääkpinge peavad olema ligikaudu 20...25 % madalamad kaitstava isolatsiooni lahenduspingest. Impulssvoolu järel hakkab ventiillahendit läbima võrgusageduslik saatevool Is, mida põhjustab pingestatud elemendi talitluspinge. Talitluspingel hakkab mittelineaarse takisti takistus kiiresti kasvama ja elektrikaar kustub. Suurimat võrgusagedusliku pinge väärtust, mille juures ventiillahendi elektrikaar kindlasti kustub nimetatakse kustumispingeks Ukst ja vastavat voolu kustumisvooluks Ikst . 66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel.
võib muuta seadise pinge-voolu tunnusjoont. Vältimaks pooljuhtseadiste liigvooludest tekitatud kahjustusi, on soovitav seadistega jadamisi ühendada induktiivsed voolujagurid. Kõrgepingelistes rakendustes on kõige sobivamad pooljuhtseadiste jadaühendused. Alaldi jadaühenduse struktuur (joonis 2.3, c) võimaldab kõrgeid pingeid. Põhiprobleemiks jadaühenduse korral on pingete ebaühtlane jaotumine nii püsi-kui siirdetalitluses. Jadamisi ühendatud pooljuhtseadiste talitluspinge on kõrgem üksiku seadise talitluspingest ning ideaalolukorras peab pinge püsitalitluse puhul (suletud oleku) jadamisi ühendatud seadiste vahel jagunema ühtlaselt nagu ka dünaamilised ja staatilised parameetrid, juhtimisviivitused ja välisahela parameetrid. Pingete ebaühtlane jaotumine võib piirata üksiku seadme pinget, põhjustades selle tõrke, mis aga omakorda põhjustab kogu jadamisi ühendatud pooljuhtlülituse tõrke.
annaabi.ee 
